Ristkihtliimpuit
ESSVE tootevalik massiivpuidule sisaldab nii juba turul tuntuid kinnituslahendusi kui ka uusi tooteid
Hoolikalt valitud kinnitusvahendid massiivpuidule
Massiivpuidust ehitises on suur arv erinevaid liiteid, mis spetsiaalselt projekteeritud just massiivpuidu jaoks. Tavapäraselt on massiivpuidu kinnitusvahendid pikad ja isepuurivad puidukruvid, mis taluvad nii põik- kui ka tõmbejõude. Populaarsed on ka muud traditsioonilised kinnitusvahendid, nagu näiteks naelad, plaatnaaglid ja naelutusplaadid.
Kinnitusvahendeid saab kasutada paljudel erinevatel viisidel ja tänu tehnilisele arendustegevusele, jätkame me jooksvalt kinnitusdetailide väljaarendamisega.
ESSVE kinnitusvahendite tootevalik on läbimõeldult koostatud, et pakkuda massiivpuiduga ehitamiseks üht turu kõige asjakohasemat standardvalikut. Tootevalikusse kuuluvad mõned juba turule toodud ja populaarsust kogunud konstruktsioonikruvid, mis on saadaval uutes mõõtudes, ning mitmed uued tooted massiivpuidust konstruktsioonide paigaldamiseks.
Spetsiaalne kruvi lihtsustab paigaldustööd
Ehitusettevõte KL Projekt AB ehitab Lundis ristkihtliimpuidust korterelamut nimega Terrassgården. Ehitamisel kasutavad nad ESSVE konstruktsioonikruve, tänu millele muutus ehitus vähem kurnavaks ja ka kiiremaks.
Loe projekti kohta lähemaltTooted massiivpuidust projektide ehitamiseks
Kümme põhjust massiivpuidu valimiseks
- Kiire ja lihtne paigaldamine.
- Suur kandevõime võrreldes kaaluga.
- Madalamad transpordi- ja paigalduskulud.
- Puit on täielikult taastuv tooraine.
- Liimimise ja töötlemise teel saab materjalile anda praktiliselt mistahes vormi ja mõõtmed.
- Hea kandevõime põlengu korral.
- Hea soojusisolatsioonivõime.
- Võimaldab toota kaarjaid pindu.
- Väikesed tootmistolerantsid ja hea kujupüsivus.
- Suur tolerants keemiliselt agressiivsete keskkondade suhtes.
Massiivpuidu plussid
Kuna massiivpuidust plaatidele saab liimimise ja töötlemise teel anda praktiliselt mistahes vormi ja mõõtmed, pakub massiivpuit ehituskonstruktsioonide materjalina mitmekülgseid võimalusi.
Massiivpuit on hea valik ka keskkonna vaatenurgast, sest puit on täielikult taastuv tooraine. Seega on puidul väiksem keskkonnamõju kui traditsioonilistel ehitusmaterjalidel nagu terasel ja betoonil. Lisaks talletab puit süsiniku näol süsinikdioksiidi, ehk puitu saab nimetada süsiniku sidujaks.
2022. aastal jõustus Rootsis kliimadeklaratsiooni seadus, millega kehtestatakse jätkusuutlikuma ehituse nõuded, seega võib eeldada, et huvi massiivpuidu vastu suureneb veelgi.
Tavalisemad massiivpuitelemendid
100-aastane liimpuit
Liimpuit leiutati üle 100 aasta tagasi. Materjal koosneb kõrge kvaliteediga puidust, mis on talas või postis surve all samasuunaliselt kokku liimitud. Eesmärgiks on valmistada puitelement, mis talub suuremat koormust kui sama suurusega homogeenne puitelement. Saab painutada ja kasutada väga pikkade sildeavade korral.
CLT – betooni konkurent
CLT leiutati 1990ndatel aastatel Austrias betoonile konkurentsi pakkumiseks. Paralleelsetest laudade kihtidest koosnevad plaadid liimitakse kokku paaritust arvust lamellidest (kolm kuni üheksa lamelli), mis on üksteise suhtes risti. Võimalik on tellida valmiskujul elemente, kus on avad akendele, ustele ja tehnosüsteemidele, et tagada lühike ehitusaeg. (Materjali eestikeelne nimetus on ristkihtliimpuit.)
LVL – väändejäik materjal
LVL tuli turule enam-vähem samal ajal kui CLT. Tegemist on kõrgema väändejäikusega materjaliga, milles kasutatud liimi kogus on umbes kümme korda suurem kui liimpuidu ja CLT puhul. Materjali tootmisel liimitakse ja pressitakse õhukesed 3 mm puitlehed kokku soovikohase paksuseni. Tavaliselt valmistatakse talasid, aga tänapäeval on materjal saadaval ka plaatidena. (Eestikeelne nimetus on liimspoonpuit. Materjali kutsutakse kaubamärgi järgi tihti nimetusega kertopuu.)
Massiivpuit – 100 aastat ajalugu
Puit on õige kasutamise korral uskumatult vastupidav materjal. Põhjamaades leidub näiteid puitehitistest, mis on mitusada aastat vanad.
Massiivpuidust rääkides on tootepere vanimaks liikmeks liimpuit, mille turjal on juba üle saja aasta. Liimpuitu kasutatakse ehitiste stabiliseerimiseks eeskätt talade ja postidena. Rootsis on üheks tõenäoliselt tuntuimaks liimpuidust tarindiks Stockholmi keskvaksali katus.
Keskkonnateadlike poliitikute geniaalne idee
Idee mastaapsetes ehitistes kasutatava massiivpuitmaterjali väljaarendamiseks sündis allikate kohaselt Austria Alpide piirkonna keskkonnateadlike poliitikute peades. Neil tekkis küsimus, kas betooni valmistamiseks vajaliku täitematerjali hankimist mäenõlvadelt ja jõesängidest saaks vältida ning luua selle asemel ehitusmaterjal, mida toodetakse piirkonna orgudes kasvavast puidust.
Küsimusega pöörduti Austria parimate ülikoolide poole, mille tulemusel esitlesid teadlased 1990ndate aastate lõpus lahendust Kreuzlagenholz (KLH), mida sai tellida valmiskujul elementidena, kus on avad akendele, ustele ja tehnosüsteemidele. Materjali KLH tuntakse tänapäeval ingliskeelse nimetusega CLT ja eestikeelse nimetusega ristkihtliimpuit
„Kas teadsid, et klassikalise betoonkarkassiga võrreldes vähendab ristkihtliimpuidust karkassi kasutamine kliimamõju kuni 80%!“