Pragunemata või pragunenud betoon?

Mida tähendavad erinevad betoonide tüübid?

Betooni kinnitamisel on oluline teada erinevust pragunenud ja pragunemata betooni vahel. Kuidas see mõjutab sinu paigaldustööd ja millise kinnituse peaksid valima? Pea meeles, et pragunenud betooni jaoks sobivaid kinniteid tohib kasutada ka pragunemata betoonis, kuid pragunemata betooni jaoks mõeldud kinnitusvahendid ei pruugi pragunenud betooni sobida.

Siin tutvustame betooni paigaldamise kõige olulisemaid mõisteid ja anname nõuandeid õige kinnituse valimiseks, näiteks:

Pragunenud ja pragunemata betoon: mida see tähendab ja kuidas see sinu kinnitusvahendi valikut mõjutab?
ETA-heakskiit: mida tähendab, kui kinnitusel on ETA ja millised on erinevad heakskiidud ning hinnangud.
Kinnituse mõju: olulised kaalutlused betooni sisse kinnitamisel, et tagada vastupidav paigaldus.

Kas oled ehitusinsener ja soovid lugeda lähemalt, mida saame sulle pakkuda? Lisateabe saamiseks klõpsa nupul.

Ehitusinseneridele

Pragunenud ja pragudeta betoon

Pragunemata betoon

Pragunemata betoon on betoonitsoon, mida mõjutab survekoormus. Näiteks seinad ja sambad on tavaliselt pragunemata betoonist. Need on konstruktsiooni osad, kus pragude tekkimise tõenäosust peetakse väikeseks.

Pragunenud betoon

Pragunenud betoon on konstruktsioonis tõmbekoormuse all. Mõiste pragunenud betoon viitab hoone kogu kasutuseale, mitte sellele, milline betoon paigalduse ajal välja näeb. See tähendab seda, et aja jooksul võivad betoonis tekkida praod. Pragunenud betoon on näiteks alati lakke kinnitamisel tala alumises servas kuid mitte põrandas. Tekkivad praod on umbes 0,3-0,4 mm paksused ja vaevu silmaga nähtavad, kuid neil võib olla märkimisväärne mõju kinnituse koormustaluvusele.

Kui on raske või võimatu kindlaks teha, kas betoon on pragunenud või mitte, on rusikareeglina oluline pidada betooni sel juhul pragunenud betooniks.

Meie tootevalikus on mitmeid erinevaid betoonikinnitusi, näiteks EUS2- betoonikruvi, ONE ankrumass ja ekspander EST1. Toodete infolehtedel on selgelt märgitud, kas kinnitus sobib pragunenud betoonis kasutamiseks.

ETA heakskiit betoonile

Paljud väidavad, et tootel on "ETA heakskiit", kuid tegelikult on ETA (European Technical Assesment) toote sõltumatu kolmanda osapoole hinnang, mis näitab toote toimivust konkreetsel kasutusalal. ETA dokumenti kasutatakse seejärel vabatahtliku CE-märgistuse alusena.

Betoonikinnituste puhul kasutatakse õige toimivuse tagamiseks kahte tüüpi ETA hinnanguid: üks pragudeta betooni ja teine pragudega betooni kohta. ESSVE kodulehel on ETA-ga tooted selgelt märgistatud nii veebilehel kui ka CE-märgistusega pakendil. Mõnikord nimetatakse neid kahte erinevat kasutust "ETA 1. valikuks" (pragunenud betoon) või "ETA 7. valikuks" (pragudega betoon). Need kaks erinevat "valikut" viitavad seega sellele, millist testimisprotseduuri järgiti ETA väljatöötamisel.

Me ESSVEs eelistame rääkida kasutusalast (pragunenud/pragunemata), mitte 1. või 7. valikust.

Kuidas see mõjutab betooni kinnitust?

Hoone eluiga. Pea meeles, et kui me räägime pragunenud betoonist, siis räägime kogu hoone elueast, mitte ainult paigalduse ajal olevat seisukorda. Seetõttu on enne paigaldamist oluline teada, millistele jõududega betoon kokku puutub ja see mõjutab kinnituse valikut.
Paigaldussügavus. Mida sügavamale on paigaldus tehtud, seda suurem on üldiselt kandevõime.
Puurimissügavus. Pea meeles, et ette nähtud puurimissügavus eeldab tavaliselt tolmuvaba auku. Seda seetõttu, et kinnitus peab kinnituma õigele sügavusele. Ankrumassi puhul on oluline, et nakkumine toimuks alusmaterjali (antud juhul betooni) ja mitte puurtolmu külge, mistõttu vajab puurava enne paigaldamist eriti põhjalikku puhastamist!
Kahekordne kandevõime? Kahe kinnituse kasutamine ei tähenda tingimata kandevõime kahekordistumist. Betooni tugevus ise on ka tegur, mida tuleb kandevõime puhul arvesse võtta.
Ääreefekt. Paigaldamine serva lähendale vähendab märkimisväärselt kandevõimet - nn ääreefekt.